1 – 3 elunädal Kutsikad on sõltuvad oma emast, kes nende eest hoolt kannab, toidab ja koristab. Kahenädalaselt avanevad kutsikatel silmad ja kõrvad.
4 nädalased kutsikad alustavad uurimisretke oma lähiümbruses, tehes esimesi avastusi ümbritsevas maailmas, märgates kõike liikuvaid olendeid ja liikumatuid asju, tutvudes vähehaaval uute lõhnadega. Sel perioodil ei tohiks mitte mingil juhul kutsikaid emast ja õdedest-vendadest eemaldada. Tutvumine võõraste inimestega peab toimuma vähehaaval, et mitte kutsikat ehmatada.
5 – 7 nädalaselt alustavad kutsikad aktiivsemat suhtlemist inimestega ja mängima oma õdede ja vendadega. Selles vanuses on kutsikad võimelised eristama erinevaid hääli ja äratundma oma inimesi. Selles vanuses kutsikad taipavad esmakordselt ka inim-ja koeramaailma erinevusi, märgates, et osa tegevusi on keelatud ja reegleid rikkudes inimene pahandab nendega.
8 – 12 nädalasi kutsikaid võib juba võõrandada emast ja pesakonnast. Nad vajavad inimeste seltsi, armastust ja turvatunnet. Selles vanuses vajavad kutsikad pärast emast eemaldamist nn. “uut ema”, et tunda end turvaliselt. Kujuneb välja uus suhe: inimene ja koer, mis peab põhinema usaldusel, armastusel ja hoolitsusel. Kutsikale võib õpetada lihtsamaid reegleid nagu puhtuse pidamine (kindlasti on kasvataja juba kutsikat harjutanud puhtust pidama) ja mõningaid treeninguvõtteid nagu: istu-siia-koht-ei. Kutsikale ei tohi kogemata ega ka tahtlikult haiget teha. Tuleb vältida kõvahäälseid kodumasinaid (pesumasin, tolmuimeja, föön). Nendega tuleb kutsikat vähehaaval tutvustada, ise kutsikat pidevalt julgustades, teda silitades ja rahuliku häälega rääkides.
13 – 16 nädalastel kutsikatel on vaimne pool täielikult arenenud ja nad vajavad uusi kogemusi. Selles vanuses kutsikas vajab armastust, tähelepanu, suhtlemist, distsipliini ja turvatunnet. Kutsikas proovib juba ise perekonnas peremehe kohta haarata nn. juhtloomaks saada. Siinkohal on oluline, et kutsika tahtmistele järele ei antaks. Kui see peaks juhtuma, siis on siinkohal vajalik välja öelda, et kutsikas hakkab pidevalt proovima nö. võimuhaarata.
17 – 24 nädalaste kutsikatega võib hakata sõnakuulelikkuse treeningul käima. Vali hoolikalt koera treener, sest Teie mõlema koostöö peab sujuma takistusteta. Kutsikas oskab vahet teha lubatud ja keelatud käitumise vahel. Samuti oskab kutsikas väga selgelt väljendada oma suhtumist treeningutesse ja treenerisse. Õige käitumise eest kiida kutsikat, andes talle maiustust või mängides tema lemmikmängu. Kui kutsikas protestib treeningul, pea väike paus. Pea meeles, et treening tunnid ei saa kesta kaua, piisab 5 – 10 minutist ja seejärel mängi kutsikaga. Selles vanuses ei ole kutsikatel veel välja kujunenud püsivus, millegagi tundide kaupa tegeleda.
KUTSIKA KODUNE KASVATUS
Päivi Lindqvist
Kui kutsikas tuleb majja, alustatakse koheselt tema kasvatamist. Kasvatamine ei ole sama mis dresseerimine, vaid sisaldab endas näiteks nõudeid, et oma vajadusi ei tohi teha tuppa, mööblit ei tohi närida ja üksi jäädes on keelatud ulguda ja haukuda.Õige käitumise õpetamisel on oluline järjekindlus ning nõuded tuleb kutsikale esitada nii, et ta neist ka aru saaks.
Kui te olete näiteks otsustanud, et kutsikas ei tohi voodis magada, siis ei tohi teda ka kunagi - mitte ühtainumastki korda - voodisse lubada. Kutsikas muutub ebakindlaks ja närviliseks, kui ta vahetevahel võib midagi teha ja vahetevahel ei või. Mõned inimesed lubavad koera hüpata mööda laudu ja närida kõike mida nad tahavad, nii inimesi kui esemeid. Kui siiski hiljem ei soovita, et täiskasvanud koer laua peal kõnniks, tekib koera jaoks konfliktne olukord ja see jällegi muudab koera ebakindlaks. Ta ei saa enam aru mis on lubatud ja mis ei ole. Sama asi juhtub ka siis, kui hiljem dresseerimisel lubatakse koeral kõigepealt paar aastat toodavat eset närida ja siis äkitselt on see täiesti keelatud. Koer muutub ebakindlaks ja eseme toomine muutub tema jaoks ebameeldivaks. Kuid kui selle asemel juba esimesel korral, kui koer võtab eseme suhu, keelata selle närimine, eelpool kirjeldatud probleemi ei teki. Kuid nüüd tagasi koduse kasvatuse juurde.
Üks üsna konkreetne ülesanne on õpetada kutsikas toas puhtust pidama. Õpetamisviise on mitmeid ja üsna harva kohtab täiskasvanud koera, kes toas puhtust ei pea. Üks võimalus on õpetada kutsikas oma vajadusi ajalehele tegema. Alati kui kutsikas on söönud või üles ärganud, viiakse ta lehe peale ja sõbralikult, kuid otsustavalt hoitakse teda seal kuni ta sellele oma vajadused on rahuldanud. Ajalehti vahetades tuleks alati jätta väike tükk "pissipaberit" alles, siis juhib pissilõhn kutsikat õigesse kohta. Talvel võetud kutsikate puhul on ajalehe variant igati sobiv. Kui kutsikas võetakse suvel, on toas puhtuse pidamise õpetamine palju kergem. Alati kui kutsikas on söönud, ärganud või mingi aeg ringi jooksnud viiakse ta välja. Isegi kui tundub, et kutsikas on rekordilise ajaga toas puhtust pidama õppinud ei saa temalt veel nõuda, et ta suudaks oma vajadusi kaua kinni pidada.
Ära jäta kutsikat üksi ulguma
Probleem, mis puudutab peamiselt korteris elavaid koeri, on see, et koer oleks üksi jäädes vait. Mõned kutsikad ei karju kunagi, kuid üsna suur osa karjub üksi jäädes täiest kõrist. Kutsikat ei tohi ukse taha ulguma jätta, sest üsna kindlasti ulub ta seal nii kaua, kui te ära olete. Kui siiski kuuled koju tulles, et kutsikas nutab, ära mine sisse enne, kui ta on vait jäänud. Kui lähed sisse siis, kui ta karjub, õpib kutsikas, et karjumise abil saab ta omaniku enda juurde. Mida teha, et kutsikas karjuma ei hakkaks? Kõigepealt kui lahkud kodunt ürita teha seda nii, et kutsikas ei märkaks sinu äraminekut. Hiili vaikselt välja kui ta magab või lahku toast kui ta sööb või mängib. Kui ei ole aega oodata seda, et kutsikas jääks magama, võib visata peotäie leotamata kuivtoitu põrandale ja lahkuda ajal, mil kutsikas neid otsib. Koju tulles on kutsika rõõm tavaliselt ülisuur. Kui soovid, et ta ei hüppaks ka täiskasvanuna inimeste peale, tuleb teda juba kutsikana õpetada hästi käituma. Sina ise ja võõrad võivad teha nii, et uksest sisse tulles visatakse kutsikale kuivtoidu krõbinaid põrandale ja nii unustab ta tulijate vastu hüpata.
Mida teha kui kutsikas närib diivanit?
Esemete ja eriti mööbli närimine on loomulikult suur probleem. Tulevasi IPO-koeri soovitakse näha energiliselt oma lõugu kasutamas ja seepärast näeb tihti olukordi, et kutsikat ei keelata üldse, isegi kui ta kogu esiku ribadeks kisub. Sellegi probleemiga tuleb midagi ette võtta. Siin kehtib sama, mis igasuguse õpetamisegi puhul. See mis on täiskasvanuna keelatud, peab olema ka kutsikale keelatud. Ehk kui me ei soovi et kutsikas mööblit närib, võime toimida järgmiselt. Kui kutsikas ründab hammastega näiteks toolijalga, keelatakse teda selle eest, kuid koheselt pakutakse talle midagi lubatut närimiseks ja lubatud esemetega alustatakse temaga mängimist. Ehk siis keelule peab järgnema vahetult mingi teine tegevus, siis ei võeta kutsikalt soovi oma hambaid ja lõugu kasutada. Kui kutsikas jääb üksi, tuleks ta jätta sellistesse tingimustesse, kus ta midagi paha korda saata ei saaks. Tagantjärgi on kutsikaga asjatu riielda näiteks läbi näritud juhtmete või kingade pärast, kuna kutsikas ei suuda omavahel ühendada riidlemist ja lõhutud esemeid. Kui kutsikat millegi eest keelata, on keeld mõjusaim selles vahemikus, kui kutsikas on just keelatud tegevust alustamas. Et hoiduda pidevast kutsika keelamisest, tuleks kõik ligimeelitavad esemed kutsika ulatusest eemaldada. See vähendab nii omaniku kui koera stressi.
Kutsikale meeldib närida
Kutsikale meeldib närida kõike ja kõike. Jõuame taas selleni, et tulevastel IPO-koertel lastakse hammustada ka inimesi, et tal ei tekiks hilisemat dressuuri silmas pidades tõrget varruka hammustamisel. See on arusaadav, kuid mingi piir peab asjal olema. Kui kutsikas alati kui teda käsutad tormab endisest raevukamalt sind hammustama on viimane aeg midagi ette võtta. Sa ei soovi ju, et hiljem dresseerimist alustades alati kui koera mõne vea eest karistad tema sind vastu hammustaks. Kui kutsikas hammustab sind vastuseks mõnele sinupoolsele toimingule, keela teda sõbralikult kui järjekindlalt ja paku talle mõni muu objekt mille peal ta oma hammustamissoovi rahuldada saaks (näiteks puupulk või riidest "vorstike"). Loomulikult kui koeral on tugev iseloom siis väikeset karistusest ta end segada ei lase, sel juhul tuleb karistust vastavalt koerale "doseerida". Keelu mõju on siis õige, kui selle tulemusel koer keelatud tegevuse lõpetab, kuid ei muutu siiski arglikuks ja alistunuks. Sama käib loomulikult ka võõraste inimeste hammustamise kohta. Kui me teame, et peame koeraga liikuma ka inimeste hulgas ilma, et peaksime kogu aeg kartma, et ta kedagi hammustada võib, tuleb ka selle asjaga midagi ette võtta. Kutsikas võib hammustada võõraid inimesi niikaua, kui see on sõbralik mäng, kuid kui omanik ütleb, et nüüd aitab, peab kutsikas ka kuuletuma. Võõras inimene võib ka loomulikult juhtida koera tähelepanu mõnele muule asjale, mida kutsikas võib hammustada, kuid lõppude lõpuks annab otsustava keelu ikkagi omanik. Tulevane IPO-koergi ei tohi hammustada varrukameest sealt kust juhtub vaid hammustamine on suunatud varrukale. Sel juhul peab paika see, et kutsikas võib küll hammustada aga mitte otseselt võõrast inimest vaid tema poolt pakutud eset. Eriasi on muidugi, kui kutsikast soovitakse kasvatada politsei- või valvekoer. Röövlitel ei ole just eriti tihti kaitsevarrukat mida võib hammustada.
Söömiskommete õpetamine kuulub samuti kutsika koduse kasvatuse juurde. Kui tahame, et kutsikas laua ääres ei kerjaks, on tulemusrikkaim järgmine viis. Kutsikat ei aeta köögist või laua äärest minema vaid lihtsalt ei anta talle kunagi laua ääres midagi. Kutsikast ei tohi väljagi teha. Vähehaaval õpib kutsikas, et laua ääres ei ole mõtet kerjata, kuna sealt ei tule niikuinii midagi. Kui söögist jääb midagi järele, mida soovitakse koerale anda, pannakse see koera söögikaussi, kuid neid ei anta kohe vaid alles siis, kui koera söögiaeg on kätte jõudnud. Kui jäägid antakse kohe söögi järel, õpib kutsikas, et tasub tähelepanelikult söögiaja lõppemist oodata, kuna siis jõuab kätte maiustamishetk. Kui kutsikas varastab laualt toitu, peab selle vastu midagi ette võtma. Ole tähelepanelik ja kohe kui koer kavatseb laua najale hüpata tuleb põhjustada talle midagi ebemeeldivat, näiteks visates teda mingi esemega. Tark oleks muidugi kõik söödav selleks ajaks, kui koer üksi koju jääb laualt ära korjata.
Keeld peab tulema siis kui kutsikas alles üritab midagi keelatut tegema hakata
Kui kutsikas ei tohi voodis magada, peab seegi olema algusest peale keelatud. Mõjusaim viis toimida, on teha nii, et kui kutsikas üritab voodisse ronida, teda keelatakse. Kui ta on juba kaua voodis maganud on tema sealt vihaselt välja ajamine asjatu selle koha pealt, et koer õpiks mitte voodisse ronima. Kui koer läheb voodisse magama siis, kui kedagi kodus ei ole, kuid mitte kunagi siis, kui keegi on kodus, võib panna voodile külili kasvõi köögitabureti mille tõttu koer enam voodisse ronida ei soovi. See on iseenesest lihtne viis säästa nii omaniku kui koera närve.
Uksekella helina peale täiesti kõrist haukumine on täiesti õpitud tegevus. Kutsikas ei hakka ju raevukalt haukuma näiteks telefonihelina peale. Kutsikas on õppinud, et uksekella helisedes tormab omanik ukse juurde ja sealt tuleb keegi meeldiv või ebameeldiv inimene. Seda võib ära harjutada selliselt, et pannakse ukse peale kiri, kus on kirjas uksekella helistajale, et too ei imestaks, kui ust kohe ei avata. Uks avatakse alles siis, kui koer on vait jäänud. Kui uksekell heliseb, istutakse täiesti rahulikult paigal ja ust minnakse avama alles siis kui koer on vait jäänud ja rahunenud. See nõuab loomulikult veidi kannatlikkust nii koeraomanikult kui ka külla tulevalt ukse taga ootajalt.
Lõpuks tuleks veel meeles pidada, et su koer õpib seda paremini käituma, mida rohkem sa jaksad temaga juba kutsikaeas tegeleda. Vii kutsikas erinevatesse kohtadesse, harjuta teda erinevate inimestega ja sõida koos temaga erinevates transpordivahendites. Mängi temaga palju, et teievaheline kontakt muutuks tugevamaks.
Kutsika kasvatus koolituseni, I osa
Vahendan ja kommenteerin allpool Esta Ratniku(URAN) tõlgitud materjale, millises tema omakorda on kasutanud tuntud Soome koolitaja ja kasvataja Reijo Tuovineni raamatut "Koulutus I"(1983). Ehkki eelpoolnimetatud on mõlemad saksa lambakoerte kasvatajad ja koolitajad, sobiks see jutt ka shotlase pidajale(olen isegi ju eelkõige "sakslaste" koolitaja, kuid minu koolitusrühmades on ka väga palju teisi tõuge sh. ka jahikoeri ning dekoratiivkoeri). Jutt on mõeldud algajale koerapidajale, kuhu olen sulgudes sinisega lisanud omapoolseid tähelepanekuid.
I Peremehest sõltub milliseks koer kasvab.
Koera käitumist iseloomustavad samad sõnad, mida kasutati aastatuhandeid tagasi. See kehtis minevikus, kehtib nüüd ja ka edaspidi. KOER VIIB INIMESE OMA MAAILMA, mitte vastupidi.
Sageli küsitakse, milline on hea kutsikas? Sellele küsimusele on väga raske õigesti vastata. Jättes välja välimiku olen vastanud, tähtis on nii peremehe kui ka kutsika iseloomude sobivus. Vilkale peremehele ei sobi rahulik koer ja vastupidi. Kui valid kutsikat tuleb välimikule lisaks täpsustada kutsika iseloom. Sobiv märk heast iseloomust on rõõmsalt vibreeriv saba ja uudishimu. Koera hoidmine, kasvatamine ja koolitus innustavad üha peremeest. On selge, et kuulekas ja hästi hoitud ning kasvatatud koer on pereliikmena palju meeldivam, kui halvasti hoitud ja kasvatatud sõnakuulmatu koer. Sõltub palju omanikust, milliseks tema koer kujuneb. Koera kasvatus algab kohe, kui kutsikas tuleb uude kodusse. See hetk on ehk suurim muutus ta elus. Tee sellest kutsikale meeldiv kohtumine. Sina oled talle nüüd ema asemel, kellelt ta sab turvalisust uues ümbruses.Anna talle võimalus tutvuda uue ümbrusega. Ära häiri teda, vaid anna talle rahu. Kutsikas pole mänguasi (ehkki shotlase kutsikas just viimast meenutabki!). Selgita seda ka lastele. Pea meeles, et kui kutsikas magab, ei tohi teda häirida. Sotsiaalsetes olukordades me peaksime käituma samamoodi kui kutsika ema käitub nendes olukordades. Mängides kutsikas kasutab hambaid ja see on täiesti loomulik, aga kui kutsikas hammustab liiga kõvasti on tarvis koheselt meenutada - EMA HAMMUSTAB TAGASI NII KÕVASTI, et kutsikas vingatab. Sinagi pead tegema nii - EI LÖÖ teda, vaid RAPUTAD turjast. On tähtis jätkata seejärel mängu ja silitada teda. Kogemustest kutsikas õpib mängima ettevaatlikumalt.
Pea meeles, sotsiaalseks kasvatusolukorraks ei peeta seda, kui kutsikas ründab kassi ja saab käpaga ninapihta, või siiliga mängides okkad ninna. Sotsiaalsed olukorrad on need kui inimene ja kutsikas tegutsevad koos. Sotsiaalseks olukorraks ei ole ka kodused äpardused, kui kutsikas tõmbab laualt laudlina koos nõudega. Viimasel juhtumil oleks sobiv koos nõudega ämbritäis vett talle kaela lasta, siis selliseid asju enam ei juhtu!(Ma siiski ei soovitaks seda, sest kes selle vee siis ära koristab?).
Kuskil 3-4 kuu vanusena hakkab kutsikas proovima, kui kõrgel karja st. pere hierarhia redelil ta asub. Ta võib süüa lõrina saatel, ka mänguasjade juures võib lõriseda ja hammustada mänguhoos kõvasti. Kutsikas jälgib peresisest hierarhiat. Ta ei mõista ebamääraseid pahandamisi vaid karistada tuleb ajalikult. Kui karistus ei ole küllalt tugev, ärgitab see kutsikat veelgi kõvemini näksama kohe karistuse lõppedes. Kui karistus on lõppenud, näita kutsikale, et nüüd on taas kõik hästi(mängi).NB! Koer allub ainult temast kõrgemal asuvale pereliikmele. On mõistetav, et perega kaasnevad ka hellitused ja on hea kui need on loomulikud, mitte teeseldud. Kui kutsikas on arg, vajab ta tuge ja turvalisust. Kutsikat kasvatades on põhiline, et EI nõudvad asjad tehakse talle ebameeldivateks ja karistatakse, aga soovitud asjad meeldivateks ja kiidetakse.
Kui käsutame koera olgu käsklused lühikesed, selged- nõudlikus toonis. Igasugune nämmutamine on mõttetu. Juhul, kui käsklust peab kordama siis koos korduskäsklusega tuleb karistus - koer pannakse käsklust täitma. Kui karistada on siiski vaja, siis suurim viga on karistada tundlikku kutsikat liiga kõvasti ja allumatut liialt lõdvalt-loiult. Karistus täpsustab koerale, mida ei tohi teha aga samal ajal ka näitab - mida tal on soovitav teha. RUSIKAREEGEL on, et tundlikku koera karistatakse ettevaatlikult või ei karistatagi, normaalse tundlikkusega koera otsustavalt-resoluutselt ja tugeva-ründava iseloomuga koera kõvasti(ise pean shotlase natuuri ikka tundlikkuks ja emotsionaalseks, mistõttu peab keelamistega ettevaatlik olema, et mitte rikkuda suhteid kogu eluks!). Peab meeles pidama, et mis on täna keelatud on alatiseks keelatud ja mis täna on lubatud on alatiseks lubatud.(Selles kreedos ei maksaks küll kellelgi kahelda, olen seda oma kolme kasvatatud koera peal 15 aasta jooksul korduvalt kogenud).
Kui oled koerale juba jalutusrihma tutvustanud ja esimesed jalutuskäigudki selja taga, tuleks kutsikale õpetada "siia" tulekut. Algul kutsikas kõnnib vaid sinu jalgade ligidal. Ta kardab, et jätad ta võõras ümbruses üksi. Kui aga kutsikas on jäänud kuskile kauemaks nuuskima, kutsu teda "siia". Hoog on kindlasti suur. Kutsikas on kelmikas. On tarvis jätta talle tunne, et tal see õnnestus. Mõista, et kutsikat tuleb enda juurde kutsuda ja panna korraks rihma otsa ka jalutuskäigu vahepeal, mitte ainult siis kui on kojuminek. Vastasel korral võib juhtuda, et ta ei tule kutsumise peale juurde, sest kogemused on õpetanud, et SIIA=RIHMAOTSA JA KOJU. Pea siis meeles, hoia sõpra võimalikult palju vabana. Kui nii ei tehta võib koerast tulla põgenik ja ta paneb plehku kui ainult võimalus avaneb, sest maailm on täis ju nii palju huvitavaid lõhnu, millega rihmaotsas ei saanud tutvuda.
Järgmine mure on kutsika nutt ja haukumine kui ta jääb üksi. Tulles uude kodusse antakse kutsikale võimalus rahulikult tutvuda uue ümbrusega. Peale seda, kui ta juba väsinud on, jäetakse ta üksi ja pannakse uks kinni. Hakkas kutsikas üksi olles nutma, las nutab, ei ta jaksa kaua vinguda ja jääb peagi jälle magama. Kutsikat ei saa karistada selle eest, et ta üksi olles nutab, sest see on tal veel loomuses- kui nuttis tuli ema teda vaatama. Lase kutsikal nutta. Kui hakkad teda lohutamas käima siis ta hakkab alati üksi olles nutma või haukuma.(Kahjuks ise pole antud nõuannet järginud: esimese koera võtsime voodisse- ja seal oli ta kuni surmani, teisi lohutas juba peres olev vanem koer ).
Järgnevalt tulevad kingad, raamatud, mööbel, kutsikale tuleb selgeks teha, et ühed esemed on tabu ja teised "mänguasjad" ning nendega võib mängida. Karistada saab siis kui tabame kutsika teolt, hilinenud pahandamine ei õpeta koera. Muidu võib juhtuda, et kui peremees on kodus, istub kutsikas vagusi ja kui peremeest pole siis möllab. Paha komme kutsikal tervitamiseks on esikäppadega hüppamine. Selleks tuleb õpetada koerale teistsugune käitumisjoon. Inimene võiks alguses kükitada, et tervitada. Kui koer unustab õpetatu võib talle astuda tagajalale või tõsta põlv vastu hüppajat (Ise olen kükitamisega ja sülle haaramisega saanud selle "paha" kombe ära).
Et kutsikast ei tuleks lauaääres kerjajat, võiks talle söök anda enne kui pere asub sööma ja seejärel nõuda, et ta oleks oma kohapeal.(Olen kuulnud ka vastupidist- karjas ju ka juht sööb esimesena). Muidugi pole siinkohal kirjas veel kõik, mida kutsikad suudavad välja mõelda. Üldiselt olen aga täheldanud, et mida paremini kutsikas kasvatatud on, seda kergem on pärastpoole koolitust läbi viia!
Kutsika kasvatus koolituseni, II osa
....järg
II SÕNAKUULELIKKUSE koolitus on koera kasvatuse võti. Koer mõistab seal nõutavaid asju ja õpib hindama kiitust. Koera koolitades tuleb inimesest karjajuht ja koerast inimest arvestav pereliige.
Kasvatus ja koolitus on iseeneseset erinevad asjad. Enne kui koera koolitus algab peab kasvatus olema lõppjärgus või suuremas osas sooritatud.
Kasvatuse all nõutakse koeralt:
- teadma oma söögikaussi ja mitte kerjama lauaääres või võõrastelt toitu;
- korralikkust ja puhtuse pidamist toas;
- vaikust ja rahulikult oma kohal olekut toas kui see on tarvilik;
- peremehe juurde tulekut, kui teda kutsutakse.
Eelpool öeldu kuulub põhikuulekuse juurde. Koolitus täpsemalt on koerale käitumissüsteemide õpetamine või siis mingi teenistusala õpetamine. Kõik koerad peaksid saama mingi osa üldkuulekusest, et neid oleks võimalik valitseda ootamatutes olukordades.
Miks, mida, millal
Koolitus on koostöö, mitte kahevõitlus. Koer ei ole leiutanud koolituse - SINU ülesanne on teha see toredaks ja meeldivaks. Mõlemad teete koostööd, kuid sina juhendad!
Üldkuulekust hakatakse õpetama umbes ühe aasta vanuselt( miksmitte ka varem, kui koer sotsiaalselt küps või ka hiljem, kui ta seda veel pole - kehtib tõde, et kunagi pole hilja alustada!). Õpetatakse iga päev, 30 minutit päevas, mis on soovitav jagada kahte ossa. Käsku ja liikumist korratakse kuni koer teeb, mida talt nõutakse. Koolitus muutub keerulisemaks astmeliselt. Kiitust ja karistust näidatakse selgelt - arusaadavalt.
Õpi tundma oma koera iseloomu
Koerad võivad oma loomupoolest olla väga erinevad (ka ühe tõu raames). Mõned on vilkad, teised jälle rahulikud või laisad. Igat koera koolitades tuleb mõista tema iseloomu üksipulgi. Rahulikku koera püütakse ergutada, vilgast keeldudega vaigistada. Ka koera koolitaja peab omama kuhjaga kannatust, iseloomukindlust, õrnust, leidlikust, taibukust ja ootsustusvõimet. Koolitatud koera oskused ei tulene üksnes instinktist ja vaistust vaid on eelkõige koolituse tulemus. Koera koolitades kasuta ära ta loomupärast käitumist, ehk tööta temaga kaasa, mitte vastu. Koolitajal tuleks ennem mõelda ja seejärel tegutseda, muidu jääb õpetus ebamääraseks. Pürgi sinnapoole, et koer töötaks iseseisvalt.
Koostöö on tähtis
Eriti tähtis on muidugi koolitaja ja koera omavaheline suhe. See põhineb mõlemapoolsetel lootustel ja kiindumustel ning koera iseloomu mõistmisel. Koolituses pürgime selles suunas, et koer sooritaks harjutuse ühe käsklusega. Korduskäskluse puhul peab tingimata nõudma selle täitmist(tõmme rihmast, karistus, kiitus). Koolitus peab olema täpne ja järelandmatu.
Koer õpib astmeti, seetõttu on tähtis, et koolitaja aitaks koeral harjutusi õigesti sooritada, võimaluse korral jagada liikumine üksikutesse osadesse.Jutuga ei saa õpetada koerale midagi uut, vaid koolitus põhineb tervikuna koera kaelal - poovarihma õigel kasutamisel ning suuliselt antud käsklustel ja kiitustel või käsklusel - KORDUSKÄSKLUS+KARISTUS-KIITUS=KOERA KOOLITUS. (Ka shotlase puhul kasutatakse mini poovat ketti, millega koolitakse. Tavalise rihmaga pole treening tõhus).
Koer õpib vaid kogemusest. Mittesoovitav tegevus tehakse ebameeldivaks ja soovitav tegevus meeldivaks.
Järgnevas osas koolituse üksikosade õpetamine.
